Lofa  Drottin, sla mn, og allt sem  mr er, hans heilaga nafn,   

Slmur 9

  Davsslmur.


g vil lofa ig, Drottinn, af llu hjarta, 
segja fr llum num dsemdarverkum.

 
 g vil glejast og ktast yfir r, 
lofsyngja nafni nu, Hinn hsti.


 vinir mnir hrfuu undan, 
hrsuu og frust fyrir augliti nu.


 J, hefir lti mig n rtti mnum 
og flutt ml mitt, 
setst hsti sem rttltur dmari.


hefir hasta jirnar, 
tortmt hinum gulegu, 
afm nafn eirra um aldur og vi.


 vinirnir eru linir undir lok rstir a eilfu 
og borgirnar hefir broti, 
minning eirra er horfin.


 En Drottinn rkir a eilfu, 
hann hefir reist hsti sitt til dms.


 Hann dmir heiminn me rttvsi, 
heldur rttltan dm yfir junum.


 Og Drottinn er vgi orinn hinum kguu, 
vgi neyartmum.


eir er ekkja nafn itt, treysta r, 
v a , Drottinn, yfirgefur eigi , 
er n leita.


 Lofsyngi Drottni, eim er br Son, 
gjri strvirki hans kunn meal janna.


 v a hann sem bls hefnir hefir minnst eirra, 
hann hefir eigi gleymt hrpi hinna hrju:


 Lkna mr, Drottinn, sj eymd mna, 
er hatursmenn mnir baka mr, 
sem lyftir mr upp fr hlium dauans,


 a g megi segja fr llum lofstr num, 
fagna yfir hjlp inni hlium Sonardttur.



Lirnir eru fallnir gryfju , er eir gjru, 
ftur eirra festust neti v, 
er eir lgu leynt.


 Drottinn er kunnur orinn: Hann hefir h dm, 
hinn gulegi festist v, 
er hendur hans hfu gjrt. 
 

 Hinir gulegu hrapa til Heljar, 
allar jir er gleyma Gui.


 Hinum snaua verur eigi vallt gleymt, 
von hinna hrju bregst eigi sfellt.



 Rs upp, Drottinn! 
Lt eigi daulega menn vera yfirsterkari, 
lt jirnar hljta dm fyrir augliti nu.


 Skjt lunum skelk bringu, Drottinn! 
Lt komast a raun um, 
a eir eru daulegir menn.